E-ITSPEA teema II: kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost
kuupäeval
Lingi hankimine
Facebook
X
Pinterest
E-post
Muud rakendused
1. Endiselt levinud nähtus: "Pargitud" domeenid ja Interneti-kaaperdamine
Täna tundub täiesti normaalne, et igal suuremal brändil, firmal ja isegi paljudel eraisikutel on oma veebileht. Aga kui oled kunagi sattunud veebilehele, kus pole mitte midagi peale reklaamide, suvaliste linkide või teate "See domeen on müügil", siis oled näinud üht vana internetitrikki, mis sai alguse juba 80-ndatel ja kestab siiani: domeeniparkimine ja kaaperdamine.
Kuidas see algas?
Varajane Internet oli väga metsik - ei olnud mingit keskset süsteemi, mis aitaks ettevõtetel ja organisatsioonidel oma nimesid registreerida ja kaitsta. See tähendas, et kui keegi tahtis näiteks "nike.com" registreerida, polnud mingit garantiid, et Nike seda ka esimesena teeb. Esimesed targad (või ebaausad) internetikasutajad avastasid kiiresti, et kui nad registreerivad populaarsete brändide nimed ära enne, kui firmad seda ise teevad, siis saavad nad hiljem proovida nendelt firmadelt midagi enda heaks välja pressida.
Sellest sai kasumlik äri - inimesed hakkasid massiliselt registreerima tuntud nimedega veebidomeene lootuses, et ettevõtted maksavad neile nende nimede eest suuri summasid.
Näiteks 1994. aastal registreeris Joshua Quittner, ajakirjanik väljaandest Wired, domeeninime "mcdonalds.com" enne, kui McDonald's selle endale taotles. Ta kasutas seda juhtumit, et demonstreerida, kui haavatavad ettevõtted tollal domeeninimede kaaperdamise suhtes olid. Quittner keeldus domeeni loovutamast enne, kui McDonald's nõustus pakkuma kiiret internetiühendust ühele Brooklyni koolile.
Mõned firmad maksid, mõned läksid kohtusse, aga selleks ajaks oli ärimudel juba sündinud.
Tänapäeval pole see praktika kuhugi kadunud - nüüd on sellest lihtsalt saanud palju peenem ja automatiseeritud äri. Suured firmad ostavad domeene, et neid teiste eest kaitsta, ja domeenikauplejad kasutavad keerukaid algoritme, et registreerida kõik potentsiaalselt kasumlikud domeeninimed enne, kui keegi teine neid vajama hakkab. Lisaks võetakse domeenid, mille omanikud unustavad oma registreeringut uuendada, automaatselt üle ja muudetakse reklaamilehtedeks või pahavaraveebideks.
See on üks vähestest 80-ndate ja 90-ndate Interneti pettustest, mis pole mitte ainult ellu jäänud, vaid muutunud veelgi keerukamaks.
2. Kadunud nähtus: Kui Internetis olid legendid, mitte influentserid
Tänapäeval on Interneti kuulsused peamiselt YouTube'i staarid, TikToki tegijad ja Instagrami influentserid, kes toodavad sisu, et hoida oma jälgijaskonda. Aga varajases Internetis olid kuulsused hoopis teistsugused - nad olid analoogid müütilistele kangelastele, kellest räägiti legende.
90-ndatel ja 2000-ndate alguses ei olnud kuulsus seotud jälgijate arvuga - pigem tähendas see, et keegi oli Internetis teinud midagi meeldejäävat, millega nad ajalukku läksid.
"The Trojan Room Coffee Pot" (1991) - Cambridge'i ülikoolis loodi maailma esimene veebikaamera kohvimasina jälgimiseks. See oli alguses nali, kuid sellest sai üks Interneti ikoonilisi hetki.
1996. aastal lõi programmeerija Michael Girard testanimatsiooni CGI tööriistaga "Character Studio". Animatsioon lekkis Internetti ja hakkas levima e-posti teel kui üks esimesi GIF-faile, mida inimesed üksteisele saatsid. Tantsiv beebi sai 1997. aastal ülemaailmse tuntuse, kui see ilmus USA teleseriaalis Ally McBeal kui peategelase hallutsinatsioon.
"All Your Base Are Belong To Us" (2001) - Halvasti tõlgitud Jaapani mängu (Zero Wing) fraas levis Internetis meemina, mida kasutati kõikjal. See näitas, et inimesed võivad võtta täiesti mõttetu asja ja muuta selle fenomeniks.
Tänapäeva Internetis levivad meemid kiiresti ja surevad sama kiiresti. Aga varajastes Interneti kogukondades võis üks legendaarne postitus või tegutsemine jääda aastateks püsima. Näiteks kui keegi postitas foorumisse eriti absurdselt rumala küsimuse, siis selle ekraanipilt võis muutuda netikogukondades püsivaks naljaks ja inimene võis saada aastateks lollide legendiks.
Varajane Internet ei unustanud kergesti - kui tegid midagi väga veidrat, siis levis see massidesse ja elas edasi Interneti "suulises pärimuses", mida jagati ühelt foorumikasutajalt teisele.
Miks need legendid on kadunud?
Sotsiaalmeedia tõus - tänapäeva Internetis on kõike liiga palju, et üks inimene saaks legendiks ilma meeletu reklaamita.
Info liigub liiga kiiresti - kui kunagi oli "legend" midagi, mis levis aastate jooksul, siis täna elavad trendid päevi või tunde.
Kommentaarid
Postita kommentaar