Viimastel aastatel on Eestis, nagu ka mujal maailmas, kerkinud esile kaks olulist digitaalse maailma probleemi: jälgimiskapitalism ja digiaedik. Need mõisted käsitlevad, kuidas suured tehnoloogiaettevõtted koguvad inimeste andmeid ja kuidas digikeskkonnad muutuvad aina suletumaks, piirates kasutajate vabadusi.
Eestis on e-riigi ja digitehnoloogia areng olnud kiire ja edukas, kuid see on toonud kaasa ka riske.
Jälgimiskapitalism avalikus internetiruumis:
USA Föderaalse Kaubanduskomisjoni (FTC) andmetel koguvad suured tehnoloogiafirmad nagu Google, Facebook ja TikTok massiliselt kasutajate andmeid, sealhulgas tõenäoliselt ka eestlaste omi.
Digireklaamid jälgivad inimesi, kasutades algoritme, et pakkuda "isikupärastatud" sisu, kuid tegelikult suunavad need inimeste internetikäitumist.
Kuigi otseseid allikaid, mis kinnitaksid kohalike veebiväljaannete ulatuslikke andmekogumispraktikaid reklaamitulu suurendamiseks, ei ole võimalik ilma vastava ettevõtte taustainfot teadmata leida, on siiski praktiliselt iseenesestmõistetav, et personaliseeritud sisu pakkumine ja digitaalne transformatsioon eeldavad kasutajate andmete analüüsi. Seega võib järeldada, et ka kohalikud veebiväljaanded kasutavad andmete kogumist, et mõista paremini oma lugejaid ja pakkuda neile asjakohasemat sisu ning reklaami.
Tavameedia ja kommunikatsioonitehnoloogiad:
Suured meediaväljaanded sõltuvad aina rohkem sotsiaalmeedia platvormidest ja nende algoritmidest, mis määravad, millised uudised inimesteni jõuavad.
Sealjuures võitleb sõltumatu ja objektiivne ajakirjandus algoritmide loodud filtermullide ja desinformatsiooniga.
Kiirsõnumite rakendused (nt WhatsApp, Facebook Messenger) koguvad kasutajate vestluste metaandmeid, mis võib kaasa tuua privaatsusprobleeme.
Riigi e-teenused ja digiaedik:
Eesti on e-teenuste arendamisel üks juhtivaid riike maailmas, kuid süsteemid näitavad ka suletuse märke - täpsemalt on murekohaks avalike e-teenuste killustatus ja koostöö puudumine erinevate asutuste vahel, mis võib piirata innovatsiooni ja teenuste arengut.
ID-kaardi ja Mobiil-ID infrastruktuur on keskne, kuid see tähendab ka võimalikke monopole ja tehnilist haavatavust.
Positiivse külje pealt on Eesti riiklikud andmebaasid üldiselt avatud ja kergesti ligipääsetavad kõigile turul tegutsevatele ettevõtetele, mis soodustab konkurentsi ja tehnoloogia arengut riigis.
Tulevikustsenaariumid:
Privaatsuse kadu ja totaalne jälgimine.
Kui midagi ei muutu, võib liikuda Eesti olukorda, kus:
Suured tehnoloogiaettevõtted saavad kontrollida, millist teavet inimesed näevad ja kuidas nad internetis käituvad.
Privaatsus muutub sisuliselt olematuks, sest riik ja suured firmad koguvad andmeid kõige kohta, mida inimesed internetis teevad.
E-teenused muutuvad nii suletuks, et väikesed ettevõtted ja vaba tarkvara kaotavad igasuguse konkurentsieelise.
Digitaalsed vabadused muutuvad vaid illusiooniks, kuna kodanikud ei saa enam kontrollida oma andmeid ega online-kogemust.
Tasakaalustatud digivabadus.
Kui Eestil õnnestub olukorda parandada, võib tulevik näha välja järgmiselt:
Riik võtab kasutusele karmimad regulatsioonid jälgimiskapitalismi vastu, kehtestades selgemad andmekaitseõigused.
Kasutajatele antakse suurem kontroll oma andmete üle ning luuakse alternatiivseid teenuseid, mis ei sõltu suurkorporatsioonidest.
E-teenused muutuvad avatuks, vähendades IT-monopolide võimu ja soodustades konkurentsi.
Kodanikud on teadlikumad jälgimiskultuurist ja väldivad privaatsust ohustavaid rakendusi ning teenuseid.
Kokkuvõtteks on jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis kasvavad probleemid, mis nõuavad tähelepanu. Kui midagi ette ei võeta, võib riik liikuda suletud ja kontrollitud digikeskkonna poole, kus kodanike privaatsus on ohus. Samas on olemas ka võimalus tasakaalustatud arenguks, kus digivabadus ja turvalisus on omavahel tasakaalus. Küsimus on selles, millise tee Eesti valib ja kas inimesed tahavad olla piisavalt teadlikud ning sihikindlad, et vältida düstoopiat ja kõige mustemaid stsenaariume.
https://www.youtube.com/watch?v=NDJcdFlyyv0
https://veryverified.eu/et/peatukid/3-peatukk/osa-a-kuidas-sotsiaalmeedia-toimib/andmekaitse-ja-kuberturvalisus
https://info.err.ee/982636/ajakirjanduseetika-koodeks
https://www.orangecyberdefense.com/global/blog/data-security/facebook-messenger-and-whatsapp-is-your-data-private
https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiteenused/avalike-teenuste-koosvoime-loomine
Kommentaarid
Postita kommentaar