E-ITSPEA teema V: privaatsus ja käitumine digiajastul

Olulisem kui varem: austa teiste inimeste privaatsust

Võib tunduda iseenesestmõistetav, et ei internetis ega päriselus pole viisakas teiste inimeste eraelulisi andmeid niisama jagada. Ometi on privaatsus 2020-ndatel muutunud palju suuremaks probleemiks kui see oli 1990-ndatel.

Kui 90-ndatel muretseti peamiselt selle pärast, et keegi võib ilma loata e-kirju lugeda, siis täna seisame silmitsi olukorraga, kus meie andmeid koguvad ja levitavad nii sotsiaalmeediaettevõtted, häkkerid, reklaamijad kui ka riigiasutused. Facebook, Google ja teised tehnoloogiafirmad on muutnud privaatsuse väärtuslikuks valuutaks, mille vastu pakutakse mugavusi ja personaliseeritud sisu.

Tehisharu ja deepfake-tehnoloogiad loovad uusi ohte - täna võib keegi võtta sinu vanad pildid ja genereerida neist realistlikke videosid või isegi häält võltsida. Kui privaatsusreeglite järgimine oli varem lihtsalt hea tava, siis nüüd on see hädavajalik küberhügieeni osa, mille eiramine võib tuua tõsiseid tagajärgi.

Mida teha:

Ära jaga teiste andmeid ilma loata (sh fotosid, aadresse või vestluste ekraanipilte).

Vaata üle oma sotsiaalmeedia privaatsusseaded.

Kasuta tugevaid paroole ja kaheastmelist autentimist.

Tähtsus on muutunud: käitumine internetis

Kunagi soovitati internetis käituda sama viisakalt nagu päriselus. Hea mõte, kuid 2025. aastaks on see reegel saanud uue tähenduse.

Internet pole enam lihtsalt koht, kus inimesed järgivad samu tavasid nagu päriselus. Näiteks sotsiaalmeedias oleme tihti teistsugused kui päriselus. Mõni on julgem, mõni agressiivsem, mõni täiesti anonüümne, öeldes asju, mida silmast-silma ei julgeks.

Igapäevase elu ja netisuhtluse reeglid ei kehti kõikjal ühtemoodi. Näiteks lause "Oled ikka eriline tropp" võib olenevalt olukorrast olla süütu nali või tõsine solvang.

Sõpradega privaatses vestluses võib sarkasm toimida. Avalikus foorumis võib sama kommentaariga tunduda suhtumine toksiline.

Tavaelus me ei karju töökaaslaste peale, internetis aga kipub suurtähtedes kirjutamine olema tavalisem. Samuti ei torma me poes kellegi jutule nõudmisega kohe vastata, kuid netis eeldatakse sageli kiiret reaktsiooni.

Tegelikult internet ja päriselu ei olegi päris sama asi. Digisuhtlus vajab oma reegleid ja teadlikkust. Pigem võiks öelda: käitu internetis nii, et see võiks sind kümne aasta pärast veel sama hästi teenida.


Allikad:

https://www.justdigi.ee/media/494/download
https://link.springer.com/article/10.1007/s42454-024-00054-8https://vikerraadio.err.ee/1608683884/huvitaja-tarkuse-sumbolid
https://veryverified.eu/et/peatukid/3-peatukk/osa-a-kuidas-sotsiaalmeedia-toimib/andmekaitse-ja-kuberturvalisus
https://novaator.err.ee/1609566445/uuringute-jargi-teeb-rohke-sotsiaalmeedia-kasutus-onnetuks